Poliitika.gurul on hea meel teatada, et koostööle meiega on asunud Luksemburgis resideeruv endine Eesti Ekspressi peatoimetaja ja Raadio 2 saate “Olukorrast riigis” saatejuht Allar Tankler. Oma esimese (ja südamest loodame, et mitte viimase) loo kirjutas ta põhjustest, miks siiski peaks valitsus kiirustama Eesti esindaja nimetamisega Euroopa Kontrollikotta ja ta pakub välja ka üle 10 sobiva kandidaadi.
10+ kandidaati Euroopa Kontrollikotta
Hea meel on kuulda, et asjassepuutuvate koalitsioon jõudis kokkuleppele Ekspressile uue peatoimetaja määramises. Meil siin Luksemburgis kihab kogu linn samal ajal jätkuvalt aga sellest, kuidas Eesti ei suuda oma esindajat uueks ametiajaks Euroopa Kontrollikotta nimetada. See on muidugi nali, see ei huvita siin suurt mitte kedagi. Seda enam peaks see aga huvitama Eestit.
Sel nädalal, mil Euroopa Parlament asub kuulama kuut kandideerijat ametiaega lõpetava 9 Kontrollikoja liikme kohale, oleks Eestil viimane võimalus nimetada ka oma kandidaat nii, et ta veel enne suve ametisse kinnitatud saaks. Nimelt on Leedu saavutanud oma kandidaadi osas eraldi kuulamise aprilli keskel (ja Euroopa Parlament tahab enne kandidaadi kuulamist kuu aega ettevalmistusaega küsimusteks), ning selle vooruga õnnestuks veel liituda. Seejärel jäävadki järele veel vaid Ungari, kes on andnud märku, et nad ei kavatsegi uut kandidaati niipea nimetada, ja Eesti. Ütle mulle, kes on su sõbrad, kellega sa koos jätad Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamata, ja ma ütlen sulle, kes oled sina, nagu teatavasti ütleb kuulus vanasõna.
Miks on oluline, kas Eesti liige Kontrollikojas astub ametisse kevadel või sügisel? No see sõltub muidugi sellest, kas üldse pidada Kontrollikoja tegevust oluliseks või mitte. Kui pidada seda mõttetuks organisatsiooniks, siis pole muidugi vahet, kes või millal siin värske mandaadiga alustab. Eesti, oma üldiselt (teistega võrreldes) ülikorrektse Euroopa rahade kasutuse ja ka laiemalt püüdliku ühiselt kehtestatud reeglite järgija, fiskaalkonservatismi tõotuse andnud munga, avaliku sektori madala osakaalu ja bürokraatia vähendamise jutlustajana võiks kõigi eelduste kohaselt olla pigem selles leeris, kes näeb Kontrollikojas võimalusi. Ja üks neist võimalustest on kohe sulgumas.
Euroopa Kontrollikoja 28 liiget on jagunenud 5 kotta, millest igaühel on “dekaan” või juht. Just need 5 mängivad kõige suuremat rolli määramisel, mida Kontrollikoda üldse teeb: milliseid küsimusi julgeb organisatsioon Euroopa Liidu tegevuse kohta esitada, milliste Euroopa maksumaksjate raha kasutamise tulemuslikkust põhjalikumalt auditeeritakse. Viiest kolm kohta lähevad nüüd kohe ümbervalimisele, kuna senised dekaanid lõpetavad oma ametiaja. Kui Eesti liige nüüd ametisse ei astu, pole võimalik erilise tõsiseltvõetavusega nendes valimistes kaasa rääkida, rääkimata neile pretendeerimisest. Lisaks pole viimasena tulijal ka suurt valikut selle osas, millisesse kotta millise tööotsa peale ta satub.
Jokutamisel on muidugi mõningad plussid. Esiteks näeb juba sel nädalal ära, mis kriitikat värskete kandidaatide osas Euroopa Parlamendi saadikute poolt kostub ning saab selleks paremini valmis olla. Teiseks saab teiste riikide kandidaate vaadates välja pakkuda tõeliselt silmapaistva kandidaadi. Täna on Kontrollikoja 28st liikmest vaid 5 naised, nende hulgas Eesti esindaja Kersti Kaljulaid. Juba on teada, et vahetuste tulemusena jääb neid veel ühe võrra vähemaks (Leedu esindaja näol). Mis tähendab, et kui Eesti pakuks välja ka järgmiseks ametiajaks naisterahva, oleks tal juba formaalsed eeldused niivõrd tasakaalust väljas olevas organis pälvida märkimisväärne roll. Peale kõige muu, sobivaid naisterahvaid Eestis leiduks mitmeid: lisaks seni seda tööd teinud Kersti Kaljulaiule näiteks pangandussektoris fenomenaalse renomeega Kristina Siimar ja kogu Swedbanki grupis kõrgelt koteeritud Helo Meigas, aasta finantsjuhiks nimetatud Marilin Hein, Tallinna Börsi endine juht ja tänane iduettevõtja Kaidi Ruusalepp, kogenud audiitor ja riikliku strateegilise planeerimise spetsialist Kairit Must, avaliku sektori ja kolmanda sektori mõttekoja juhi kogemusega Annika Uudelepp, endine EASi juht, rahandusministeeriumi kantsler ja tänane TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak, täna avaliku sektori tipus olevatest inimestest kantsler Marika Priske, õiguskantsler Ülle Madise või Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe. Poliitkombinatsioonina oleks koalitsioonil elegantne käik hoopis opositsiooni tulevikulootuse, Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Kadri Simsoni eest ära saatmine Kesk-Euroopa avarustesse. Ilmselt oleks sobivaid kandidaate veelgi – nõuded ja praktika inimeste määramisel sellesse ametisse on olnud üpris laiapiirdelised. Küll aga võib nüüd viivitades ka väga hea kandidaadiga saada endale üpris keskpärase tööotsa. Luksemburg on põnevil, millise otsuse Eesti teeb.
Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit.
Taustaks: Oma varasemast nädala memost kopeerime siia alla tabeli Kontrollikoja senistest liikmetest ja nende taustast:
Eesti esindaja nimetamisel Kontrollkoja liikmeks tuleks ikkagi sõna-sõnalt võtta hr. Tankleri poolt antud iseloomustust sellele postile – see ei huvita kedagi.
Seega ei ole mõtet saata sinna mõnda tegijat äriinimest ega isegi väärt ametnikku, ei meest ega naist. Sinna tuleb edutada mõni mõttetuks muutunud poliitik, kes on jäänud kohalikus poliitseikluses jalgu. Selle, kelle ära viskamiseks on pagunid liiga kõrged. Järgmiste Europarlamendi valimisteni, pensioneeruvate/liiga ninatarkade poliitikute “hooldekodu” täitmiseni on liiga palju aega. Seetõttu on Kontrollkoda suurepäraseks ventiiliks. Tuleb ainult leida see, kelle ärasaatmisest võidaks kõige rohkem. Esimene kandidaat oleks loomulikult hr. Savisaar kuid see ei sobiks juhtparteile – nii kaob ära Reformierakonna eksistentsiaalse olemasolu põhjus – vastandumine Edgarile. Ei, auliikme ärasaatmine ei sobi!
Kuid on veel sobilikke tegelasi – pr. Pentus – Rosimannus. See kohtuasi on ajanud Tagatoa väga halba haisu täis, hea oleks saata haisupomm nina lähedalt ära, pealegi piisava sissetuleku peale, et suudaks oma maja ametlikest tuludest lõpuni ehitada.
Aga on veel parem kandidaat. See on praegune peaminister. Nagu targad on enne öelnud, on Rõivas väga nõrga valitsuse nõrk peaminister. Ega see pidu ei parane enne kui kuskilt värsket vunki juurde ei anta. Paras aeg on ohverdada peaminister, saates ta vastutusrikkale ametipostile Prüsselisse. Pelgias on lisaks mõnevõrra kergem koduloomi kasvatada. Kuivõrd nii pikalt on venitatud Kontrollkoja liikme määramisega, siis võib julgelt väita, et seda hoitakse teadlikult abirattana lähituleviku ekspeaministrile.