ILVESE LINTŠIMINE

Eesti avalikkuse meeled on viimasel nädalal olnud köidetud äsja ametist lahkunud presidendi kinnisvara külge. Ka eelmised presidendid sattusid Kadriorust välja kolides kummalistesse kinnistukriisidesse — Meri kodu rajamisega Rohuneeme tippu ja Rüütel riigilt/linnalt kingituseks oodatava majaga Nõmmel.

Ärma toetuse täies mahus tagasi mittemaksmine tõmbas avalikkuse koheselt kahte lehte. Need, kes olid juba varem Ilvese suhtes vaenulikult meelestatud, said siit kinnituse oma uskumustele. Told you so! Kahjurõõm, see kõige magusam tunne. Järjekordne võimalus maailmale oma esimese järgu filtreeritud käsitöö-häbi- ja pettumustunnet demonstreerida, hukkamõistureserve tühjaks pigistada ning enda moraalset kõrgust kuulutada. Täpsemad asjaolud polegi ju olulised — piisab tundmusest iseenda sees, et president tõmbas oma kodu ehitamiseks maksumaksja taskust raha, valetas ja vassis.

Teine pool, kes Ilvesest juba ette hästi arvasid, asusid teda sama söakalt kaitsma — isegi kui toetuse tagasi küsimata jätmine tundus ka neile ebamugav või koguni väär. Argumentide hulka, et miks Ilvest mitte hukka mõista, sattus ka selline problemaatiline konstruktsioon, et Ilves olla kingituse rahvalt oma hea tööga ära teeninud. Nii argumenteerimine on väga libe tee — presidendi ametihüved on täpselt piiritletud ning kui need on tarvis ümber vaadata, siis mitte tagantjärgi ja kindlasti mitte ettevõtlustoetuste vahenditest.

Ilvese selgitust ega EASi küsitava otsuse auditit ei vaevunud ära ootama kumbki pool. Taaskord suudeti üheskoos aia üle arutamise sildi all aiaaugu üle kakelda.

EAS on oma otsustes vaba ja toetuse tagasinõudmisest loobumine peab olema reeglipärane. Kui ta seda siiski ei ole, tuvastavad selle käivitatud auditid. Kõik EASilt toetuse taotlejad (aga ka saadud toetuse tingimuste leevendamise otsijad) mõjutavad EASi endale kasulikku otsust langetama. Tegemist on konkursiolukorraga, kus tuge saavad vaid enda lugu kõige paremini müüvad taotlejad. Küsimus taandubki sellele, et kas Ilves kasutas ära ka oma positsiooni või isiklikke tutvuseid, mõjutamaks EASi 2006. või 2012. aastal endale kasulikku otsust langetama.

Ärma toetuse taotlemise hetkel ei olnud Ilves Eesti president, Evelin Ilvesele kuulunud äriühing oli taotleja nagu iga teine. Keeruliseks läheb asi aga seetõttu, et toetuse väljamakse tehti siis, kui Ilves oli juba president (sest siis said kulud tehtud ja projekt läbi) ja toetuse täies mahus tagasinõudmisest loobumise ajal oli käimas Toomas Hendrik Ilvese teine ametiaeg.

Märgatav tähelepanu ja kriitika Ärma EASi vahenditest toetamise eest saatis presidenti kogu tema ametiaja. Nii on üllatav, et ta end niigi mitmeti ebamugaval teemal üha sügavamale sisse on mässinud ja tõsiselt alahinnanud avalikkuse ootuspärast reaktsiooni vaid 10% tagasimaksmisele ning ka küsimusega seotud selge kommunikatsiooni vajalikkust.

Kui auditid lubamatut mõjutamist ei tuvasta, siis saab sellest loost ajalugu praeguseks välja kujunenud rindejoonte järgi — pooldajad mõistavad Ilvest edasi ning vastased mõistavad teda edasi hukka. EAS teeb loodetavasti endale kuhugi märke, et kõrgema võimu esindajatega lepingute ümbervaatamine tuleb nonde ametiajaks panna moratooriumi alla — ametniku kaitsmiseks ning karuteenete ja Trooja hobuste kinkimise vältimiseks. Kuidas seda täpselt teha, jääb praegu lahtiseks. Nimelt oli EAS sõnul 2012. aasta otsuse tegemine sundkäik — igasugune tagasinõudeõigus lõppenuks 5 aasta möödumisel viimasest väljamaksest sootuks. Moratooriumi puhul peaks see periood automaatselt pikenema.

AUESIMEESTE LINTŠIMINE

Kui ühe raskekahurväelase aeg poliitikas arvatakse läbi saanud olevat, siis pakutakse talle sarnaselt ametist lahkuva presidendiga hüvedepaketti — tiitliks auesimees, vajadusel parteipension ja ratastooli-kõlbulik ametibuss ning vastu nõutakse viisakat taandumist ning häältemagnetina jätkamist valimistel.

Viimasel ajal ei paista sellega aga hästi minevat. Edgar Savisaar lükkab endale kokku pandud auesimehe paketti pidevalt ja jonnakalt laua pealt maha ning ähvardab oma võimsa magneti ja selle viimased satelliidid valimistel iseseisva nimekirja alla tõsta. Spisok Savisaara oleks valimisnimekirjana kindlasti tugev, aga taandaks ta järgmisel sügisel Tallinna volikogus opositsiooni istuma, sest tema vastu koaleeruks ühises võimuihaluses kõik ülejäänud — just sellest, igavesest opositsioonist ja puutumatute kasti kuulumisest tahavad pääseda mitte ainult Ratas, Simson ja Reps, vaid nüüd juba ka kõik ülejäänud kõrgharidusega Keskerakonna eesti ja vene keelt kõnelevad liikmed nii Tallinnas kui ka kaugemal.

Mõneti sarnane olukord on hakanud kummitama Siim Kallast. Kui veel paar aastat tagasi pakuti talle osa Reformierakonna poolt võimu kandikul — selleks oli vaja volinik Kallasel vaid peaminister Ansipiga kohad vahetada, siis toona fiaskoga lõppenud ettevõtmise järel pole Reformierakonnas Kallase jaoks miski enam endine. Ainsana on muutumatuks jäänud Kallase kõik-või-mitte-midagi hoiak.

Erakonna presidendikandidaadiks sai Kallas agressiivsete sammude tulemusel, millele ei järgnenud meeskonna kooshoidmisele suunatud strateegiat. Sama — ettekujutus, et erakonna tuumik peab teda toetama, aga erakonna fraktsiooni ja juhatust oma meeskonnana käsitlema ei pea — sai saatuslikuks Kallasele nii 2014 kui ka 2016. Nii oli tema presidendikampaania tulemus sisuliselt ette määratud. Kummalgi juhul ei õnnestunud Kallasel testida (esimesel korral tema enda, teisel tema vastaste tõttu), milline on tema toetus kogu erakonnas, mitte vaid juhatuses ja fraktsioonis. Kui Kallas oleks saanud peaministrikandidaadi mandaadi esmalt erakonna esimehe valimised võites — või presidendikandidaadiks sisevalimiste tulemusel — oleks mõlemal juhul võinud tulemus teistsugune olla. Rõivas ja tema tiim eksis aga sellega, kui arvas, et Kallas “rahuneb maha”, kui saab erakonna kandidaadina pelgalt silma paista. Nüüd on olukord täpselt samasugune, nagu enne presidendikampaaniat — või 2014. aastal.

Kallas on rahulolematu, aga erakonnal enam ühtegi uut aupaketti talle pakkuda ei ole — ikka ja endiselt on pakkumiseks võimalus taanduda. Küllap ei paelu Kallast ka enam võimalus Harju-Rapla valimisringkonnas Taavi Rõivase ja oma tütre Kaja Kallase vahel 2. positsioonil “keha teha”. Pigem on kõik tema edasised pingutused ning konflikti ja rahulolematuse väljanäitamine seotud sooviga toetada Kaja Kallase poliitilisi väljavaateid. Kaja toetus on erakonnas (rääkimata avalikkusest, kus tema häältepotentsiaal on juba täna suurem) isa omast täna kindlasti potentsiaalikam.

Kallased peavad aga mõistma, et poliitikas üksi ei tee midagi — millegi vastu olla on lihtne, aga poliitikud peavad nägema sinus tulevikku ning sellele oma toetuse andma. See on töö, mis eeldab meeskonnaehitust, inimeste hõlvamist. Kallastel oleks selleks vaja üksjagu oliivioksi välja jagada. Täna on olukord pigem vastupidine. Reformierakonna tuumik tahab edasist killustumist vältida ja eelmise nädala meedianägelusest on näha, et enam Kallase erakonnakriitilisi sõnavõtte niisama lihtsalt ei sallita. Sellele järgneb kohe silt otsaette, selline nagu vaja. Kallase olukord erakonna enda poole võitmiseks on muutunud raskemaks, aga antagonistlik võimule mineku strateegia (ehk Kallase senine) eeldab jõudu, mida tal täna lihtsalt pole.

ISISE LINTŠIMINE

Samal ajal, kui kodus poliitika vanu vedureid lintšitakse, jäävad meil tähelepanuta märksa olulisemad, pöördelised sündmused, mis mõjutavad otseselt meie julgeolekut. Täiesti auvabalt hakkab tasapisi otsa saama ISISe maine teekond. Liitlasvägede massiivse rünnaku all on nüüd nende viimane suur tugipunkt Iraagis — riigi suuruselt teine linn Mosul, milles koos eeslinnadega elab ISISe mõnetuhandese väeüksuse valitsemise all 1,5 miljonit inimest.

Kiiret lahendust ei oota keegi. Erinevalt “tavalisest” sõjast puudub ISISe etturitel võimalus alla anda. Kui neid ei hukataks roimade eest koha peal toore kättemaksuna, siis poodaks nad tõenäoliselt pärast kiiret kohtumenetlust vanglas. Nii on ISIS end Mosulisse sisse kaevanud ja valmis võitlema iga maja, iga tänavanurga eest. Juba on nad näidanud võimet võita öiste äkkrünnakutega tagasi päeval kaotatud positsioone, kihutada enesetapurünnakutega vastaste sekka ja mineerida kõik oma taandumisteed. Et hoida ära Mosuli tänavatel võitlust viimase veretilgani, soovitavad mõned strateegid linna piiramisel jätta ISISele konkreetne taganemistee linnast välja. Kui fanaatilisemad isislased selle ka ära põlgavad, siis suur osa võiks ahvatlusele järele anda ja seda kasutada, säästes sellega hulgaliselt elusid tsiviilelanikkonna seas. Taganemistee võimaldamine on üsna tõenäoline, kui linna piiramine jääb venima. Iraagi erinevad relvarühmitused eelistavad pühkida ISISe oma hoovi pealt Süüriasse. Süürias muutuks ISIS Iraagi tugipunktide kaotamise järel ajutiselt ehk isegi sõjakamaks kui praegu — järelejäänud võitlejad koonduvad suuremaks väeüksusesks ning vaja on näidata uusi võite.

Ja just tsiviilelanikkonda ähvardav Aleppo-mõõtu humanitaarkatastroof ongi keskne, akuutne murekoht. Vaatlejad ja abiorganisatsioonid on ennetavalt hoiatanud, et pikast konfliktist vaevatud ümbritsevad regioonid pole ligilähedaseltki võimelised Mosulist välja valguma hakkavaid põgenikevoore vastu võtma. Kui pessimistlikud ennustused, et Mosuli vallutamine võtab aega “mitmeid kuid”, osutuvad optimistlikeks ning sõda lõikab kesklinna lukustatud elanikel kauemaks ära juurdepääsu toidule, veele, ravimitele ning muudab ka üle lahinguvälja põgenemise võimatuks, siis saavutab ISIS oma viimase eesmärgi — maksimeerida enda ajalukku kadumise käigus kõigi teiste kannatusi, tuua vähemalt osade jaoks kaasa lubatud apokalüpsis. Kaardid võib täiendavalt segi lüüa Mosuli põrandaalune vastupanuliikumine, mille olemasolu kohta suvest saati kõlakaid liigub ning mis sel juhul ISISt selja tagant lintšima asub.

Pikemas perspektiivis on aga küsimus, et mis ISISe kokkukukkumine — esmalt Iraagis, seejärel ka Süürias — üldse piirkonna tulevikuväljavaadetes muudab. Põhjused, mille pinnalt ISIS algselt sündis, ei kao kuhugi. Olukord saab nende ajalukku haihtumisel olema üsna sarnane — erineb see ennekõike miljonite põgenenute ja sadade tuhandete hukkunute võrra. ISIS ei olnud esimene monstrum ja kardetavasti ei jää ta viimaseks. Raiudes maha draakoni pea, puruneb see lihtsalt mitmeks järgmiseks, väiksemaks.

ISISe kadumine parandab Euroopas lühikeses perspektiivis julgeolekuolukorda — vähenevad kaks põhilist viimasel ajal meie maailmajao stabiilsust ohustanud nähtust — pagulasvoog Lähis-Idast ning ISISe inspireeritud terrorirünnakud Euroopa suurlinnades. Pikemas perspektiivis tagaks rahulikuma elu Euroopas aga rahu Iraagis ja Süürias eneses.

Kuidas sinna rahu tuua ja kes peaks selle tooja olema, on vastuseta. Vähemalt pole nutusele olukorrale vaatamata veel mõtlemisel alla antud. Olemas on näited, kuidas regionaalset ja lokaalset ise otsustamist ja turvalisust süvendada, usulis-etnilist kismat vähendada. USA ja Euroopa — ning palju raskemini saavutatava ülesandena ka Venemaa, Iraani ja Türgi — iseotsustamise segamisest eemalehoidmine, hõimude rolli suurendamine sunniitide aladel, valitsuses sunniidi-šiiidi tasakaalu otsimine ning kurdide autonoomia konkreetsem tunnustamine võiksid olla baasiks, mille pealt rahuotsingud uuesti käima lähevad. Esimene pääsuke on see, et Mosuli vallutavad sunni, šiiidi ja kurdi ühisväed, mida USA juhtimise asemel vaid liimiga koos hoida püüab. Pääsukesel oleks suurem elulootus, kui Mosulis ei korduks mitme varasema Iraagi linna ISISest puhastamise stsenaarium, mis tähendas šiiitlike relvaüksuste massilist vägivalda sunniidi tsiviilelanike kallal.

Et olukord on frustreerivalt keeruline ja valida on traditsiooniliselt kehvade ja väga kehvade lahenduste vahel, näitab ka see anekdootlik juhtum USA Kongressist, kus ühe vabariiklasest kongresmeni abi mängis mõttega Assadi salamõrvast, kuigi see (USA välisteenistuste poolt või nende korraldusel salajaste tapmiste läbiviimine) on alates 1976. aastast selgelt seaduse vastane. ((g) Prohibition of Assassination. No employee of the United States Government shall engage in, or conspire to engage in, political assassination.)


Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit