Kasulikud idioodid on termin, mida me kõik teame. Sellega iseloomustatakse inimesi, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Neid kasutatakse suuremate eesmärkide saavutamiseks küüniliselt ära. Kõige sagedamini omistatakse kasulike idiootide, „avastamine“  Leninile, kuigi otseseid tõendeid selle kohta pole. Ja see polegi üldse tähtis. Tähtis on, et kasulikud idioodid toimetavad nii meil kui mujal ja kahjuks üha agaramalt.

KASULIKUD IDIOODID vol 1: ODINI SÕDALASED:

Me ei tea, kuidas Odini sõdalaste liikumine täpselt Eestisse jõudis ja kes selle tegelikult esile kutsus, aga mõned asjad on siiski selged. Me teame, et selliste sotsiaalse taustaga inimesed tavaliselt heategevuslikke kodanikualgatuse projekte ei algata, vaid tegelevad pigem „oma valdkonnas“. Teame ka, et Soomes, kust sõdalased meile jõudsid, on see rassistlik ja kuritegeliku taustaga tegelaste rühmitus. Suunates oma tegevuse konkreetse usu või rahvuste vastu, ei saagi olla tegemist millegi muu kui rassismiga.

Ühtegi probleemi Odin ei lahenda, kuid tekitab neid kuhjaga juurde. Kolm peamist on sisepinged Eestis, viljakas pinnas riigivastasuse kasvuks ja tugev tükk propagandamasinasse, mis kujutab Eestit rassistliku ja natsistliku riigina. Kõike seda teades pole raske 2 ja 2 kokku liita – Odini sõdalaste tegevus on kasulik vaid Venemaa julgeolekuasutustele ja on Eestile selge julgeolekuoht. Kasu tõuseb ka Keskerakonnale ja EKREle, kes püüavad üha hoogsamalt kõigutada Eesti 25 aasta jooksul välja kujunenud julgeolekukontseptsiooni, seades kahtluse alla Lääne võimekuse ja soovi Eesti julgeoleku tagamisel. Nad teevad seda erinevaid argumente kasutades ja erineval moel, aga tulemus on sama – punktivõit Venele.  

Paljud neist tuhandetest sotsiaalmeedias liikumisega liitunutest arvatavasti tõesti usuvad, et nad kaitsevad Eestit millegi eest – aga mille? Vastupidiselt väljaöeldud eesmärgile tõmbavad sellised liikumised lihtsalt kahtlasi, aga ka otseselt kriminaalseid elemente magnetina ligi. Samal ajal puudub meil mistahes vajadus lisakorrakaitse järele. Pagulasi on meil ülivähe ja probleemsel hulgal ei saa ka kunagi olema. Isegi kui meile jõuaksid 10 000 inimest mujalt, pole mingit põhjust arvata, et politsei avaliku korra tagamisega hakkama ei saa. Nii hakkavad kunstlikult tekitatud Odini sõdalased endale tegevust otsima. Niisuguse seltskonna plaan laste turvamiseks koolide juures peaks lapsevanemad väga murelikuks tegema – Eesti laste koolitee on turvaline, kui aga selline seltskond hakkab koolide juures toimetama, tuleb lastevanematel hakata lapsi isiklikult kooli ukseni viima ja ära tooma.

Eesti julgeoleku seisukohalt on meil mitu probleemi:ODINI sõdalastega seotud probleemidKASULIKUD IDIOODID vol 2: KUTSER JA TAMMEMÄGI

Kui kasulikud idioodid tormavad vales suunas või muutuvad liiga agaraks, võib nende käsi ka halvasti käia. Just nii juhtus eelmisel nädalal Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse juhi ja asejuhi Katrin Tammemäe ja Priit Kutseriga. Meedias spekuleeriti palju selle üle, mis oli Tammemäe vallandamise ja Kutsari ametikohalt äranihutamise põhjus. Sel pole mitte mingisugust tähtsust – tegemist on Savisaare truude tegelastega, kellest midagi ei sõltu ja kes ajavad oma väikseid asju, sageli arusaamatult ja skandaalselt. Tammemäe soov vaidlustada oma ametist vabastamine tegelikkuses 100% poliitiliselt ametikohalt näitab, et päris selgelt Põhja-Tallinna linnaosas maailma asjadest aru ei saada.

Olulisem on küsimus, miks otsustas Keskerakond ühe pikimalt ametis olnud linnaosavanema just nüüd minema saata. Edgar Savisaar on alustanud valimisteks valmistumist. Muudatused Põhja-Tallinnas ja teistes piirkondades on ettevalmistused nii  presidendi kui omavalitsuste valimiseks. Tandemiga Tammemägi-Kutser kaasas käinud skandaalid ei oleks kuidagi valimistele kaasa aidanud, kampaania ajal oleks Tammemägil olnud vaja teha otsuseid ainult kampaania ja erakonna huvidest lähtuvalt. Mujal Eestis ümber ja tagasi valitud piirkondade juhtide isikud on aga üliolulise tähtsusega, sest mõlemad eesseisvad valimised eeldavad tugevat piirkondlikku juhtimist, mida teostavad keskkontorile lojaalsed juhid – nemad mõjutavad valijameeste valimist, isikute nimesid valimisnimekirjades ja raha liikumist (nagu Erakondade rahastamise komisjoni ettekirjutused näitavad, teab ainult kitsas usaldusaluste ring, kust raha tuleb ja kuhu läheb). Tegemist pole niivõrd Simsoni leeri karistamise kui reaalse vajadusega. Ja siin tuleb Savisaart tunnustada. Ajal, mil teised erakonnad tegelevad omavahelise kemplemisega, teab Edgar täpselt, mida ta teeb. Iseasi, kas tal jõud eri piirkondades Simsonit toetanud juhtidest enam üle käib.

KASULIKUD IDIOODID vol 3: VIKTOR ORBAN

Euroopas on Venemaa kasulikuks idioodiks Ungari peaminister Viktor Orban, kes kohtus eelmisel nädalal Moskvas Vladimir Putiniga. Aasta pärast Putini Ungari visiiti Moskvas toimunud kohtumise järele polnud mingit sisulist vajadust. Läbi käidi juba töös olevad äriprojektid, suuri kokkuleppeid ei sõlmitud ega isegi arutatud. Orban soovib ennast näidata Euroopast sõltumatu liidrina, kes teeb oma otsused ise. Paradoksaalne on ka see, et Orban tuli võimule just Vene võimudega hoogsasti läbikäinud ja ülikorruptiivse sotsialistliku  valitsuskoalitsiooni kokkulangemise kaudu. Kindlasti on Ida-Euroopa kohalikus poliitikas üksjagu soovmõtlemist, mis näeb Orbanit eeskujuna sellest, kuidas voolida ida ja lääne tsivilisatsioonide vahel endale oma, rahvuslik ja sõltumatu roll, mis põhineb mitteliberaalsetel väärtustel ent on kuidagi Vene mõjust siiski rippumatu. Paraku käib sellega paratamatult kaasas oma riigi meedia suukorvistamine, majanduse riigistamine nii läbi poliitika kui omandisuhete ja poliitilise elu aparaadi kontrolli alla võtmine. Orban pole fashist või paremäärmuslane – ent oma konservatiivses populismis on ta liberalismiga vastandumises otsinud oma kuvandile tuge sealt, kus pole mingeid väärtusi ega põhimõtteid. Kremlist.

Seetõttu on eriti kasulikud sellised kohtumised Putinile näitamaks, kui lihtsasti ta suudab Euroopat killustada, aga see pole iseenda ninaesise eest muretseva liidri jaoks oluline.

CAMERONI EUROOPA MUUTMISE PLAAN MUUTUS BRITI ERISTAATUSEKS

Kõik need kes mingil põhjusel naiivselt arvasid, et Cameron võitleb parema Euroopa eest ja tema võitlus toob reformitud Euroopa Liidu, millest võidavad kõik riigid, toodi nädalavahetusel lõplikult maa peale tagasi. Cameroni sõnum brittidele pärast Ülemkogul reede öösel kokkuleppele jõudmist oli selge – meil on nüüd Euroopa Liidus eristaatus. Ehk siis liit jääb samaks, aga meil saab seal ainukesena olema parem, kui enne. Eks see sõnum ole veidi eksitav, sest saavutatud muudatusi eristaatuseks nimetada on liig ambitsioonikas ning mitmetes küsimustes rakenduvad kokkulepped siiski kõikidele riikidele.Brexiti lepeSuurim vaidlus toimus toetuste mittemaksmise perioodi pikkuse osas, kus Cameron soovis 13-aastast peatamist, mida poleks enam kuidagi saanud nimetada ajutiseks hädapiduriks. Prantsusmaale valmistas muret mitte-euroala hädapiduri sissetoomine, kuid laias plaanis oli tegemist kokkuleppega, mis oli kõigile vastuvõetav. Üks põhjus selleks oligi asjaolus, et mitmed muudatused, mis algselt olid plaanitud rakenduma kõikidele riikidele, kitsendati läbirääkimiste käigus niivõrd, et see kohaldub ainult Suurbritanniale. Suur osa läbirääkimiste pingelisusest oli lavastus, et kõik riigijuhid saaksid oma valijatele näidata viimase veretilgani võitlust rahvuslike huvide eest. Palju aega kulus taas teravamaks muutuvad pagulasteema arutelule.

Suurim mure on Cameronil veel vaja lahendada – veenda britte hääletama ELi jäämise poolt. Otsus tehakse 23. juunil ja juba on Cameronile tema enda erakonnast kaalukad vastased tekkinud. Pärast Ülemkogu toimunud laupäevasel kabinetiarutelul teatas 5 ministrit, et liituvad EI kampaaniaga. Neist poliitiliselt kaalukaim on justiitsminister Michael Gove. See polnud tegelikult suur üllatus, sest Gove on tuntud euroskeptik. Cameronile on tõsisem probleem Londoni populaarne linnapea Boris Johnson, kes hakkab BBC andmetel samuti tegema EI kampaaniat. Sellega on alanud ka võitlus tooride juhi koha nimel. Rohkem kuuleme Johnsoni argumentidest arvatavasti juba sel nädalal.

PAGULASKRIIS KOGUB TAAS TUURE – MÄRTSI ALGUSES TOIMUB ERAKORRALINE ÜLEMKOGU

Kriisi pingestavad Venemaa jätkuv Süüria pommitamine ja selle tõttu Türgi piirile kogunevad üha suuremad põgenikemassid ning Euroopa Liidu riikide otsused, mis kaugenevad üha ühtsest kriisi lahendamisest. Olukorda pingestas Austria vahetult enne Ülemkogu tehtud otsus võtta päevas vastu vaid 80 asüülitaotlejat ning lasta riigist läbi 3200 pagulast päevas, kuhu iganes nad (loe Saksamaale) minna tahavad. Lisaks sellele, et Austria otsustas avalikult mööda vaadata Dublini reeglist (mille kohaselt tuleb kõik asüülitaotlejad registreerida) ja mitte täita aluslepinguid (mille kohaselt tuleb kõik asüülitaotlused vastu võtta), oli Austria kantsleri Faymanni otsus eriti terav probleem Angela Merkelile ja ka Alexis Tsiprasele. Austria on pagulaskriisis seni olnud Saksamaa suurim liitlane ja Austria otsus asüülitaotlusi mitte vastu võtta paneb Saksamaale lisasurve. Kreeka on mures, et see otsus toob kaasa ahelreaktsiooni ja ka teised riigid hakkavad pagulaste sisselaskmist piirama, mille tulemusel isoleeritakse Kreeka lõpuks Schengenist ning kõik põgenikud jääksid Kreekasse.

Probleemid Türgis vajavad kiiret lahendust, Türgi peaministri osalusel toimuma pidanud nn minitippkohtumine jäi Türgi terrorirünnakute tõttu ära ja nii otsustati märtsi alguses erakorraliselt kokku tulla.

KAS EESTI VÕIKS OLLA JAGAMISMAJANDUSES TEENÄITAJA?

Neljapäeval toimub Riigikogus EL asjade komisjoni korraldatud jagamismajanduse konverents, mille refrääniks on eelmisel nädalal algatatud eelnõu Uberi sõidujagamisteenuse reguleerimiseks. Sotsiaalmeedias puhkes aktiivne debatt, valdavalt Uberi toetuseks. Kõlasid hoogsad üleskutsed, et Eesti võiks laiemalt muutuda uute innovaatiliste lahenduste katsetamise ja elluviimise kohaks, kus vajadusel saaks paindlikult õiguskeskkonda muuta. Nii võikski olla, aga see pole sugugi lihtne ja seda kahel põhjusel:

  • Tarbijate hulgas populaarsed uued ärimudelid, nagu Uber, toovad kaasa kogu sektori ümberkujundamise, mis ei pruugi minna lihtsalt. Ka Uberile õigusliku keskkonna loomise puhul räägime ju tegelikult taksoturu avamisest. Selleks, et luua tõesti uuenduslik tegevuskeskkond kõigile, tuleks ka nn traditsiooniliste taksode nõuded avatult üle vaadata – kas on vaja spidomeetrit või piisab distantsi pikkust fikseerivast tehnoloogiast (GPS), kas taksojuhil peab olema eraldi litsents või piisab taustakontrollist ja tarbijate tagasisidest – need on vaid mõned küsimused, millele tuleks vastused leida.
  • Kuna maailm muutub kiiresti, tuleb ka muutusi kiiresti teha ja olla paindlik. Uute innovaatiliste lahenduste katsetamine eeldaks, et meie administratsioon suudaks muutustele kiiresti reageerida, oleks avatud mõtlemisega ja paindlik. Kui me tahame uskuda, et just selline meie ametnikkond ju ongi, julgeme selles vägagi kahelda. Eesti administratsioon on muutunud vanade riikide sarnaseks, kus pikalt kehtinud seadus on elu alus, kohanemisvõime on madal ning paindliku regulatsiooni asemel eelistatakse detailseid ja jäiku lahendusi.

ENERGIA KÜTAB KIRGI

Energeetika on jätkuvalt teema mis kütab kirgi nii Eestis kui Euroopas. Eelmise nädala lõpul saatis majandus- ja taristuminister Justiitsministeeriumisse kookõlastusele Elektrituruseaduse muudatuste eelnõu, mis loob Eestile õigusliku raami statistikakaubanduses osalemiseks ehk siis taastuvenergia ületootmisel tekkiva kvoodi teistele riikidele müümiseks. See on praktiline samm valitsuse otsuse elluviimiseks, mis lubab eksporditava energia puhul Eesti Energia kateldes puidu põletamist. Sellest teemast kirjutasime pikemalt 3. nädalal memos.

Vähem on meedias kajastamist leidnud, et eelnõu tegeleb ka teise pika habemega ja palju kirgi kütnud teemaga, mis mõjutab meie kõigi rahakotti – taastuvenergia tootmise toetused. Ka sel teemal on maailm madalate energiahindadega pea peale pööratud. Turuhindadega seotud toetusskeemi ei õnnestunud kokku leppida eelmise Riigikogu ajal, sest tootjad nägid, et neile tehakse liiga. Kui see oleks õnnestunud, tähendaks see praeguste hindade juures tootjatele tegelikult senisest suuremaid toetusi. Seetõttu on ministeeriumi plaan nüüd olemasolevate tootjate toetamise skeem paika jätta ja hankida puuduolev taastuvenergia turult vähempakkumise teel.  

Eesti turg on osa Euroopa Liidu turust ja energia hind sõltub paljuski sellest, milline on turukorraldus, kas on olemas ühendused ja millised on reeglid EList väljapoole jäävate riikidega kauplemisel. Seepärast tasub meil teraselt tähele panna, kuidas hakkab minema eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL energialiidu algatustel, mille olulisim osa paneb ette gaasitarnelepingute (sh ettevõtete vaheliste) teravama luubi alla võtmist. Seda juhul kui gaasitarnija turuosa on üle 40%. Seni on eralepingute salastatuse põhimõte olnud peamine pudelikael, mis on võimaldanud Gazpromil Kesk- ja Ida Euroopa riike ükshaaval ära osta ja teineteise vastu mängida.

JÄRJEKORDNE TEST VALITSUSE KOOSTÖÖVÕIMELE

Neljapäeval saab valitsus taas kord näidata oma koostöövõimet või -võimetust. Valitsuskabinet hakkab arutama pikalt vaieldud alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatuste üle ja võtab põhjalikumalt ette arutelu, mida on võimalik teha Ida-Virumaa tööturu ja Eesti energiatööstuse probleemide leevendamiseks. Alkoholipoliitika teemal panime oma mõtted kirja juba kuid tagasi ja sisuliselt pole palju vahepealse ajaga muutunud. Ehk tasub vaid mainida, et töö- ja terviseminister Ossinovski eesmärk on eeldatavalt eelnõu mis iganes hinnaga valitsusest läbi Riigikokku saada. Isegi, kui enamus tema ettepanekuid valitsuspartnerite poolt toetust ei leia, saab need teemad parlamendis uuesti lauale tõsta ning koalitsiooni ja opositsiooni saadikute toel ka seadusesse kirjutada. Kindlasti kirjutame neist teemadest järgnevatel nädalatel pikemalt.

Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit.

Kirjutas: Poliitika.guru