Maailm on pilla-palla. Igal pool on jamad: olukord Lähis-Ida ei parane, terrorirünnakud üle maailma on jätkunud sama hoogsalt kui eelmisel aastal. Segadus ja ebastabiilsus on saanud paljude Euroopa riikide poliitika pärisosaks – Portugal, Hispaania, Poola, Läti on säravaimad, kuid mitte ainsad näited. Sama seis on Euroopa Liidus. Kõik teavad lahendamist vajavaid teemasid, neist räägitakse, kuid praktilisi tulemusi ja tegevust on vähe. Lahendamata probleemid kuhjuvad ja tekitavad uut ebastabiilsust. Ka Eestis näitas eelmine nädal, et kunagi pole küllalt otsustajatele meelde tuletada, et võim ei tähenda vaid otsustusvabadust ja positsiooni, võim tähendab vastutust. Tehtud ja tegemata otsused mõjutavad iga päev ja tund teiste inimeste igapäevaelu. Otsuseid tehes ei tohi seda kunagi meelest lasta. Vastutus tähendab ka seda, et valides poliittehnoloogiliste käikude ja selle vahel, mis on ehk ebapopulaarne, kuid Eestile vajalik, tuleb valida viimane.


JAH KOOSELUSEADUSELE!

Just nii, vastutustundlikult, tuleb Riigikogu liikmetel sel nädalal otsustada Kooseluseaduse rakendusseaduse küsimuses, kui algab eelnõu teine lugemine. Laual on kaks varianti – nn 51 hääle eelnõu, aga ka vaid lihthäälteenamust vajav variant. Poliitilised pinged ei ole kuhugi kadunud ja nii pole lõpuni kindel, kas viimanegi läbi läheb või kas selle üle arutamiseni üldse jõutakse.

Poliitika.guru on varem prognoosinud, et nn 51 hääle paketi jaoks hääli pole ega tule ning koalitsiooni liberaalsem osa peab leppima vähendatud seadusega, kust hääletatakse välja need sätted, mis vajaksid vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält (näiteks siin – meie 2016 horoskoobi jaanuarikuud käsitlevas podcastis). Sellise ettepaneku esitas Yoko Alender (Reformierakond) nö igaks juhuks, kui paistis, et 51 hääle kokkusaamine on kahtlane. Täna on seis kraad kehvemgi. Kõiki oma fraktsiooniliikmeid ei saa eelnõu toetamiseks välja panna isegi mitte Reformierakond, kus hääletamine on vaba ning seetõttu on mõni liige vaba ka vastu hääletama (Kooseluseaduse vastuvõttu või selle rakendusaktide menetluses püsimist ei ole oma häältega toetanud Aivar Sõerd, Kalle Laanet, Igor Gräzin ja Deniss Boroditš). Kogu fraktsiooni (15) paneb välja vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kui õiguskomisjon hääletas muudatusettepanekuid (neid oli  eelnõule valdavalt juntimise lootuses esitatud kokku 357), siis hääletas Vabaerakonna üks sisulisi juhte Külliki Kübarsepp koos EKRE esindaja Uno Kaskpeitiga viimase fraktsiooni esitatud 260 muudatusettepaneku poolt. Miks on see oluline? Sest kui muudatusettepanek saab komisjonis vähemalt 2 poolthäält, siis on võimalik seda eelnõu II lugemise ajal suures saalis taas hääletusele panna ning enne seda 10-minutilist vaheaega võtta – see ongi nn juntimine ehk parlamentaarne obstruktsionism, mis venitab sadade muudatusettepanekute läbihääletamise Riigikogus mitmeööpäevaseks ettevõtmiseks. Selle sammu eest võrdsustasid sotsid Vabaerakonna Kübarseppa EKREga. See avalik solvang muidugi Vabaerakonda Kooseluseaduse toetamisele lähemale ei toonud. Konfrontatsiooniline läbirääkimisstiil on meedia jaoks atraktiivne, ent parlamendis, kus liikmed  peavad üksteisega igapäevaselt koos olema ja läbi saama erinevate maailmavaadete kiuste, on selline retoorika isoleeriv. Tänase seisuga pole eelnõule reaalselt oodata ei Vabaerakonna, IRLi ega Keskerakonna hääli üle 3 (Haukanõmm, Aunaste, Loone) ning ka Haukanõmme häälest ilmajäämiseks  on sotsid oma retoorikaga teinud märkimisväärseid pingutusi. Sisuliselt oleme täna samas seisus, kus enam kui aasta tagasi kooseluseaduse vastuvõtmise aegu – hääli on endiselt ca 42. Sellest võib, aga ei pruugi piisata vähendatud rakendamise seaduse vastuvõtmiseks eeldusel, et 51 häält nõudvad sätted hääletatakse välja.

Õiguskomisjon kogunes neid ja teisi muudatusettepanekuid arutama neljapäeval, 21. jaanuaril, et ette valmistada sellesse nädalasse planeeritud eelnõu 2. ja 3. lugemist suures saalis. Aruteluga lõpuni aga ei jõutud – esiteks tekkis komisjonis terav debatt Heljo Pikhofi poolse eelnõu menetlemise tehnilise korraldamise kvaliteedi üle komisjonis  ning teiseks oli  ebaselge, kas ka vähendatud eelnõule on parlamentaarne toetus olemas ja sellisel puhul oli mõtetu ise minna nõrgemat eelnõud pakkuma.

Ent Kooseluseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmine on siiski veel võimalik. Arutelu komisjonis jäi pooleli, sest koalitsioonierakonnad peavad juhtpoliitikute tasemel läbirääkimisi kompromissiks. Sellele viitas ühe lausega ka Postimehe endine parlamendireporter Karin Kangro ühes möödunud neljapäeva uudisnupus. Läbirääkimiste sisu on lihtne: kooseluseadus peab puudutama vaid samasoolisi paare ning lapsendamisvõimalused peaksid olema piiratud kooselupaarides juba ühe osapoole bioloogiliste lastega. Kompromissi toetajad võrdustavad sellist poliitilist lähenemist samasooliste praktiliste murede lahendamisele nn Saksamaa 2001. aastal vastuvõetud tsiviilpartnerluse seadusele, millega antud õigusi on hiljem valdavalt Saksa Riigikohtu otsustega laiendatud.  Pall on nüüd sotside käes, kes peavad näitama oma läbirääkimissuutlikkust. Oluline on muidugi ka, kas Ossinovski päriselt tahab läbi rääkida. Jääda erakonnaks, kes seisis lõpuni jäägitult oma põhimõtete eest, ent midagi ei saanud, võib tunduda  lühiajaliselt atraktiivse perspektiivina.Kooseluseaduse tabelÜhe suure tüliõuna ja toetusreitingute mõjutaja pildilt taandumine oleks hea kogu valitsuskoalitsiooni tervisele. Loodame, et teema saab sel nädalal Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega ühele poole, mingu selleks siis rohkem või vähem öötunde. Paraku on seis hetkel küll selline, et alanud nädal ei jää selle seaduse arutamisel viimaseks. 


VAHERI KLAPID

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri kõrvaklapisaaga muudab PPA edasised reformid kindlasti raskemaks. Teame lugematul hulgal juhtumeid, kus organisatsioonide reformid on äpardunud, sest juht on käitunud seatud suundadele risti vastupidi. Rahvusvahelise ettevõtte tippjuhi helikopteriga kärpekohtumisele saabumine ei tekita alluvates kirge kokkuhoiuplaanide üle arutada ja neid ellu viia. Samamoodi pole riigi kärpepoliitika eest vastutava ministri poolt sugugi tark liisida tavapäraseid piirmäärasid ületavat ametiautot.

Eelmisel nädalal avalikkuse ette tassitud Elmar Vaheri PPA krediitkaardi kasutamise praktika poleks ehk muidu isegi meie memos mainimist väärt, kui sel otsusel poleks pikemaajalist mõju: esiteks tema autoriteedile Politsei- ja Piirivalveameti sees ja teiseks käitumisele politseis ja ühiskonnas laiemalt.Kasti 1 Vaheri juhtumi moju Vaher on edaspidi õrnal jääl. Usalduse taastamine võtab aega. Seda kõike pidi Vaher hea juhina teadma, kuid mingil hetkel olid võimuga kaasnev vabadus ja positsioon ikkagi tähtsamad kui vastutus. Parem võimalus joone vaheletõmbamiseks oleks olnud Vaheril esitada tagasiastumisavaldus, mille siseminister oleks saanud pärast poliitilisi konsultatsioone jätta rahuldamata. Täna oli poliitikutel vaja vastumeelselt aga Vaherile katet teha olukorras, kus ta oli eksinud, ehkki väikeses küsimuses. Oleks Vaher palunud oma sekretäril või hankejuhil vastavalt ettenähtud korrale ning võimalustele hankida PPA juhtkonnale töövajadusteks üks või teine abivahend, poleks meil täna sellist arutelu. Sest nagu ütles üks kommentaator – asutuse krediitkaardi vastuvõtmine on tänapäeval umbes sama, nagu alla kirjutada tähtajatu tagasiastumisavaldus, varem või hiljem sellest mingi jama sünnib.


MIS ON TÄHTSAM – MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS VÕI ENERGIAJULGEOLEK?

Kirjutasime eelmise nädala memorandumis valitsuskabinetis tunde kestnud arutelust, mille tulemusena liigub pikalt poliitilises patiseisus olnud Elektrituruseadus valitsusest edasi Riigikogusse ning planeeritud muudatustega avatakse tee taas puiduhakke põletamisele Eesti Energia elektrijaamades. Arutelud selle üle ei vaibu ja parlamendis saame näha ilmselt tuliseid debatte. Energeetika- ja puidutööstusettevõtetele oli valitsuse otsus üllatus, tänaseks on asja seeditud, kuulid rauda tõmmatud ja algab PR sõda.

Ka see ülikeeruline küsimus on otseselt seotud vastutusega, kus ristuvad mitmed erinevad huvid, poliitilised ilmavaated ja veendumused. Vastutavad kõik asjade seotud osapooled.Vastutajad energeetikas


LÄTI UUS PEAMINISTER

Täiesti vastutustundetult on käitunud Läti pikaajalise võimupartei Ühtsus juhid, kes omavahel võimu pärast kakeldes on maha mänginud oma erakonna ja seadnud ohtu Läti tuleviku. Nii Läti kui Poola poliitika langes kaosesse pärast pikaajaliste vastutustundlike peaministrite Dombrovskise ja Tuski Euroopasse lahkumist. Dombrovskis suutis väikesed ebastabiilsed erakonnad liita ning muuta Ühtsuse tugevaimaks ja oligarhidest kõige vähem sõltuvaks jõuks Läti killustunud ja ärihuvidest juhitud poliitikas. Võimult lükati kõrvale Lembergsi ja teiste oligarhide Talurahva ja Roheliste Liit ning ei lastud domineerida venemeelsel Koosmeele Keskusel.

Täna võime öelda, et vanad ajad on tagasi ja ehk hulleminigi kui kunagi varem. Kui presidendi poolt 13. jaanuaril valitud peaministrikandidaat Maris Kucinskis lähinädalatel ametisse nimetatakse,  kuuluvad nii peaminister kui president Talurahva ja Roheliste Liitu, Ühtsus on praktiliselt lagunenud ja rahulolematu rahvas vaatab Koosmeele Keskuse ning populistlike erakondade poole.Läti roheliste taustKucinskise peaministriks saamine pole siiski veel kindel, sest hääli koalitsiooniks napib. Venemaa rõõmustab, sest poliitiline ebastabiilsus Balti riikides ja Euroopa poole vaatavates endistes liiduvabariikides on nende huvides.

Stabiilne, läänelik ja heal järjel Läti on Eesti rahvuslik huvi. Meie poliitikutel on vaja sõrm murelikult Läti arengute pulsil hoida ja muidugi ka naabrite vigadest õppida. Hetkel ei ole maailmas muretud ajad, mis lubavad tühja-tähja pärast kakelda.


MOLDOVA UUS EUROOPAMEELNE VALITSUS

Eelmisel nädalal kinnitas Moldova parlament pärast 4 kuud kestnud poliitilist patiseisu ja ebastabiilsust ning põhimõtteliselt viimasel hetkel (valitsuse mittemoodustamine jaanuari lõpuks oleks tähendanud erakorralisi valimisi) ametisse uue peaministri. Jätkab euroopameelne valitsus. Sellele järgnesid venemeelsete erakondade eestvedamisel toimunud ja vägivaldseks muutunud protestid, mis on viimasel aastal olnud Moldovas üsna tavapärased. Rahutusi algatada on lihtne, sest valitsejad ei ole just vastutustundlikult käitunud. Võim käib oligarhide vahel käest kätte ja rahva elujärg ei parane. Ametisse saanud peaminister … oli seotud 1.5 miljardi euro kadumisega Moldova Keskpangast (u 30% Moldova SKPst), mille tõttu jäi ametist ilma üle-eelmine peaminister.


DAVOS JA MAAILMA MAJANDUSPROBLEEMID

Pankurite raskekahurvägi seekord Davosi ei jõudnud. Küll aga globaalsed tehnoloogiagigandid, kes tänavust arutelu väljakuulutatud peateema tõttu (neljas tööstusrevolutsioon) domineerisid.  Globaalsetes digiaruteludes rääkisid esmakordselt kaasa suisa kaks eestlast korraga – Ansip ja Ilves.

Kui võtta Davos kokku ühe sõnaga, siis oleks selleks sõnaks “mure”. Kõikide positiivsete digisuundumiste taustal (sh laia toetust pälvinud digitaalse ühtse turu loomine), kumas mure maailmakaubanduse kahe olulise tegija – Hiina ja Euroopa – pärast. Euroopat lõhestab endiselt rändekriis, mille tõttu jättis Davosi minemata Merkel ja paljud teised VIPid (sh nt Hollandi PM Rutte, Saksa liidupresident ja rahandusminister) ei varjanudki oma ängistust tuleviku suhtes, kuna kriisi senised lahendused ei ole loodetud leevendust pakkunud ning Schengen on endiselt löögi all. Drastilised sammud Schengeni ja Dublini põhimõtete ümbervaatamisel ja rakendamisel (kuula ka poliitika.guru horoskoobi vastavat lõiku siit) viiks ilmselt selleni, et Kreeka EL naabrid sulgeksid oma piiri ning Kreeka ise muutuks de facto põgenikelaagriks, kust ei pääseks ei edasi ega tagasi (kuna põgenikke sinna EL kohtu otsusest tulenevalt tagasi saata ei saa). See omakorda puhuks kiiresti uuele lõkkele seni vaid kergelt hõõguva eurokriisi. Lisaks on britid ette võtmas riskantset referendumit EL-i liikmeks jäämise küsimuses, ning mitmetes EL riikides tõstab pead euroskeptiline populism. Seega oli paljudel küsimus, kas Euroopa suudab end ikka järgmise Davosini koos hoida?

Majandushiiglasi pani muretsema ka maailmamajandust toetavate kokkulepete jätkusuutlikkus. Turvalise sadama (Safe Harbour) kokkuleppe puudumine Euroopa ja Ameerika vahel oli andmete vaba liikumisest toituvate digihiiglaste mure nr 1 (vt nupukest allpool). Transatlantilise vabakaubanduslepingu sõlmimise tõenäosust veel selle aastal hinnatakse pea olematuks, Vaikse ookeani vabakaubanduslepingu tulevik näib paljudele habras. Kuigi paanikat polnud, oli õhkkond murelik. Nigela kasvu ja Hiina jahtuva majanduse tingimustes vajab maailmamajandus tugevaid raame. Poliitikutelt oodatakse raamistikku toetavate otsuste ja sõnumite andmist, mitte nende murendamist ja neile vastutöötamist.Uus Safe Harbour kokkulepe


LAGARDE JÄTKAB TÕENÄOLISELT IMF-I JUHINA

Christine LagardeEelmisel nädalal käivitus IMFi juhi valimine, mis kulmineerub suvel. Arvatavasti on Christine Lagarde´il piisav toetus IMFi juhina jätkamiseks, muidu poleks ta oma kandidatuuri Prantsuse televisioonis üles seadnud. Kindlasti toetavad IMFi senist juhti Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hiina. Võtmeküsimus pole niivõrd tema isik, kui põhimõtteline vaidlus,  kas IMF, mille põhifookus on arenguriikide ja majandusraskustes riikide toetamine, peab olema juhitud eurooplase poolt. See arutelu on iga juhivalimisega teravamaks muutunud, kuid seni pole suurtel arenguriikidel nagu Brasiilia ja Hiina ning Aafrika riikide seltskonnal õnnestunud olukorda muuta.

Lagarde peab juhi koha Euroopas hoidmiseks vastutustundliku juhina ka kompromisse tegema. Tema jätkamise üheks hinnaks saab olema Kreeka abiprogrammi käivitamiseks kasutatud punkti kaotamine IMFi reeglitest. IMF annab abiraha vaid siis, kui riik on pärast abiprogrammi lõppu rahanduslikult jätkusuutlik ja suudab laenud tagasi maksta, Kreeka seda IMFi hinnangul polnud. Nii kasutas eelmine juht Strauss-Kahn punkti, mis lubab mööda vaadata riigi rahanduslikust jätkusuutlikkusest, kui tegemist on võimaliku „süsteemse mõjuga“. Euroopa välised riigid pole IMFi rolli üle Kreeka abiprogrammis ja selle suure mahu ülekunagi õnnelikud olnud, see on ka põhjus, miks IMF otsustas esialgu Kreeka 3. abipaketis mitte osaleda.


Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit.